Vaata emakeelepäeva tähistamise FOTOSID.
Kirjutamisvõistlusele “Minu lugu” saatsid 22 õpetajat 298 tööd Helsingist, Vantaalt, Espoost,Turust, Tamperest, Keravalt, Hämeenlinnast, Mikkelist, Porist, Lahtist, Hyvinkäält ja Tuusulast. Žürii (Helja Kirber, Maiu Juurik, Heldi Kikas) valis välja 35 tööd.
Autasustamine toimub emakeelepäeval, 14.3 kell 17 Helsingis Eesti Suursaatkonnas. Ootame auhinnatud õpilasi koos vanematega ja õpetajaid emakeelepäeva tähistamisele!
Auhinnatud tähestiku järjekorras:
1.-3. klass
Christian Adamson (Koidu Oja), Janette Jamur (Marika Vahtra), Stelle Jepisov (Larissa Aksinovits), Otto Lehtonen (Annika Kuuse), Karel Mekk (Larissa Aksinovits), Kaspar JohanMägi (Sirje Ess), Keidy Põldur (Koidu Oja), Patrik Joann Toomik (Silja Aavik), Katrinell Vaab (Annika Kuuse), Artturi Valkama (Irina Kollo, Marika Mägi)
4.-6. klass
James Aali (Irina Kollo)Meeri Arvola (Virve Sjöblom), Christina Korhonen (Lee Laurimäe), Rene Käomets (Irina Kollo), Oskar Lehtonen (Annika Kuuse), Mathias Meitsar (Larissa Aksinovits), Henrik Mattias Mägi (Sirje Ess), Sofia Mägi (Anne Ribelus-Jokela), Reigal Põltsam (Diana Maisla), Grethel Suits (Annika Kuuse), Mart Tamm (Tiina Maripuu), Markus Taru (Koidu Oja), Janeryn Ööpik (Mari-Liis Hendrikson)
7.-9. klass
Frederik Aun (Marika Vahtra), Geterin Avila (Inna Pajos), Ingrid Ilves (Piret Selonen), Janely Janop (Ilona Jogi), Karina Kukk (Inna Pajos), Tuuli-Emily Liivat (Diana Maisla), Joonatan Mägi (Mari-Liis Hendrikson), Paula Ojala (Piret Selonen), Gaily-Liis Pappe (Inna Pajos), Anne-Liis Salumets (Annika Kuuse), Carol Tregubov (Mari-Liis Hendrikson), Aleksandra Tugi (Irina Kollo)
Igaühel on oma lugu. Oma looga seoses võib tunduda ka nii, nagu kirjutas üks tüdruk – vanemal inimesel on kergem oma lugu kirjutada, sest ta on juba palju näinud, kuid noorel on terve elu ees. Ometigi on ka juba lapsel elus hetki, millest sünnib tema lugu – olgu selleks siis oma nime saamine, õe või venna ootus, rõõm lemmikloomast, huvitav harrastus, põnev reis. Sellest kõigest ja paljust muust te toredasti kirjutasite.
Kahjuks mahub ellu ka kurvemaid lugusid – kurbusest, üksindusest, raskustest, kiusamisest. On hea, kui mingil hetkel saab öelda nii, nagu kirjutas üks poiss – „Õppisin sellest loost palju. Olen hakkamasaaja. Värisen ja kardan ehk tulevikuski, kuid tantsin edasi. Ehk kostub aplusigi.“
Tüdruk kirjutab: „Aga peab meeles pidama, et head ei saa alati lihtsalt oodata. Vahel peab ka vaeva nägema ja palju tööd tegema, et saaks õnne, mida soovid.“ Mõnikord siiski iseenda tahtmisest ei piisa, tähtis on ka, et teised inimesed paneksid tähele ja vajadusel aitaksid, et kellelgi ei tekiks tunnet, et ta on lähedaste jaoks justkui nähtamatuks muutunud. „Võib-olla on nii, et me ei vaja väga palju inimesi ja väga palju asju, piisab, kui on mõned inimesed, kes tõesti hoolivad, kellel ei ole ükskõik, mõned asjad, mis tõesti puudutavad.“
Meie kõigi lugu on teataval määral ka Soome ja Eesti lugu. Ükskõik kas ollakse Soomes sündinud või siin lühemat aega elanud, Eesti on kuidagi teie igaühe loos olemas. Õpilased kirjutavad:
„Elan Soomes, aga olen ikka eestlase moodi!“
„Minu meelest on elu Eestis natuke teistmoodi kui Soomes. See on huvitav, kuidas kahel maal, mis on teineteisele nii lähedal, on sellised vahed. Ka inimesed on veidi teistmoodi, soomlased on vaiksemad ja endassetõmbunumad, Eestis näeb rohkem avatust.“
„Soome eluga olen juba harjunud, aga kui Eestisse lähen, olen õnnelik.“
„Olen soome tüdruk, kellel on eesti süda. Niimoodi ma olen õnnelik, kui seisan keset Soome lahte just piiripeal. Ühel pool on minu Eesti ja teisel pool minu Soome.“