1. Nimi ja asukoht
Ühingu nimi on Eestikeelse Hariduse Selts registreeritud ühing ja selle asukoht on Helsingis. Antud reeglite kohaselt on ühing nimetatud seltsiks.
2. Tegevuse mõte ja tegevus
Seltsi eesmärgid:
- aidata kaasa eesti keele, kultuuri ja identiteedi alalhoidmisele ja arendamisele;
- edendada ja toetada eestikeelset haridustegevust, sealhulgas eestikeelse õppetöö korraldamist;
- arendada ülemaailmset eesti laste e-põhikooli Üleilmakool;
- koondada ja vahendada teavet eestikeelse hariduse kohta Soomes;
- osaleda keeleoskust ja kultuuritundmist edendavates projektides ning ka ise neid algatada.
Eesmärkide saavutamiseks korraldab selts oma liikmetele, üldsusele või sootsiumidele mõeldud esinemis- ja mõttevahetusvõimalusi, matkasid, ekskursioone, tutvumiskülastusi, õpetusvõimalusi, keelekursuseid, teatrikülastusi ja muusikaüritusi. Selts võib tegeleda ka kirjastustegevusega. Selts võib määrata stipendiume.
3. Liikmed
Seltsi korraliseks liikmeks võib astuda isik, keda seltsi juhatus nõustub vastu võtma ja kes pärast vastuvõtmist maksab seltsi aastakoosoleku poolt määratud liikmemaksu. Seltsi juhatus võib seltsi korraliseks liikmeks vastu võtta ka Soomes alaliselt elavaid välismaa kodakondsusega isikuid.
Selts võib kutsuda:
- toetaja- ja püsiliikmeteks isikuid ja registreeritud ühinguid või teisi õigusvõimelisi sootsiume, kes aktsepteerivad seltsi tegevuse mõtet ning
- auliikmeteks isikuid, kes on seda seltsi tegevuse mõttele vastava tegevusega eriliselt väärinud.
Seltsi korralised liikmed ning toetaja- ja püsiliikmed maksavad seltsile liikmemaksu, mille suurus määratakse seltsi aastakoosolekul. (Kõikidele liikmesrühmadele eraldi.)
Juhul kui liige ei täida antud paragrahvis mainitud liikmeks olemise tingimusi, lõpetab juhatus tema liikmeks olemise.
4. Seltsi juhatus
Seltsi juhatusse kuuluvad esimees/naine, aseesimees/naine ja vähemalt ning kõige rohkem 30 liiget.
Seltsi juhatuse korralistel liikmetel on kokku kaks asendusliiget. Asendusliige saab hääleõiguse, kui korralisel liikmel pole võimalik koosolekul osaleda. Seltsi juhatus määrab asendusliikme 1 ja 2. Hääleõigus sõltub vastavalt kohale.
Seltsi juhatus koguneb vastavalt esimehe/naise või tema äraolekul abiesimehe/naise kutsele ja on otsustusvõimeline, kui vähemalt pooled seltsi juhatuse liikmetest on kohal. Hääletamisel otsustab lihthäälteenamus. Häälte võrdsel jagunemisel otsustab esimehe/naise hääl, valimistel loos.
Seltsi juhatuse koosolekute kohta peetakse protokolli, milles lühidalt kajastatakse käsitletud ja otsustatud teemad.
5. Seltsi juhatuse ülesanded
Seltsi juhatuse ülesandeks on:
- tegutseda seltsi tegevuse mõtte edendamise nimel;
- kutsuda seltsi koosolekutele ja valmistada ette seal käsitletavad teemad;
- rakendada koosolekul vastu võetud otsused;
- vastu võtta ja välja heita liikmeid;
- pidada seltsi liikmete nimekirja ja vastutada seltsi rahaliste varade ning muu omandi eest;
- võtta vastu ja vabastada seltsi tegevisikud ja kinnitada nende töötasu;
- kinnitada kirjastustegevuse tellimise ja kuulutuste maksud;
- täita seltsi jooksvaid ülesandeid.
Seltsi juhatus võib oma alluvuses moodustada vajalikuks peetavaid töörühmi ja komisjone.
6. Seltsi nimel allkirjaõigus
Seltsi nimel allkirjaõigus on ainult seltsi esimehel/naisel ja aseesimehel/naisel.
7. Arved
Seltsi tegevus- ja eelarveperiood on 1. september – 31. august.
Raamatupidamine, bilansiaruanne ja seltsi juhatuse tegevuse revideerimiseks vajalikud dokumendid peab jätma audiitorile kuni tegevusaasta lõppemisest järgmise jaanuarikuu lõpuni.
Audiitor peab kirjaliku aastakoosolekul esitatava auditi aruande üle andma seltsi juhatusele vähemalt kaks nädalat enne aastakoosolekut.
8. Seltsi koosolekud
Seltsi aastakoosolek peetakse igal aastal seltsi juhatuse poolt määratud päeval septembri kuni detsembri vahelisel perioodil.
Seltsi aastakoosoleku päevakorra ülesehitus on järgmine:
- koosoleku avamine;
- valitakse koosoleku juhataja, sekretär, kaks protokolli kontrollijat ja vajadusel kaks häältelugejat, koosoleku seaduslikkus ja otsustusvõimelisus;
- kiidetakse heaks koosoleku päevakord;
- esitatakse bilansiaruanne, aastaaruanne ja audiitorite aruanne;
- otsustatakse bilansiaruande kinnitamine, tulude- ja kulude ning liikmeksastumis- ja liikmemaksu suurus;
- valitakse seltsi juhatuse esimees/naine, aseesimees/naine ja teised liikmed;
- valitakse üks või kaks audiitorit ja neile asendusaudiitorid;
- käsitletakse teisi aastakoosolekukutses nimetatud teemasid.
Juhul kui seltsi liige soovib seltsi aastakoosolekul käsitleda teatud teemat, peab ta sellest piisava ajavaruga seltsi juhatusele kirjalikult ette teatama, et teemat saaks lisada aastakoosolekukutsesse.
Teisi seltsi koosolekuid võib pidada vastavalt seltsi juhatuse kutsele või vähemalt 1/10 seltsi hääleõigusliku liikme kirjalikult esitatud teema arutamiseks, taotledes selleks eelnevalt juhatuse nõusolekut.
9. Seltsi koosolekute kokkukutsumine
Seltsi liikmed kutsutakse koosolekule nimeliselt saadetud postikirja või e-posti teel vähemalt 10 päeva enne koosolekut. Muud teadaanded toimetatakse liikmeteni kas samal viisil või seltsi häälekandja vahendusel.
Hääletamisel on igal kohal oleval korralisel liikmel üks hääl. Volikirja alusel võib liige hääletada mitte rohkem kui kümnendosaga koosolekul esindatud häältearvust. Toetaja-, püsi- ja auliikmel hääleõigus puudub, kuid neil on sõnavõtu- ja kohalolekuõigus.
Hääletamisel otsustab lihthäälteenamus, välja arvatud otsustes, mis puudutavad reeglite muutmist või seltsi reorganiseerimist. Häälte võrdsel jagunemisel otsustab loos. Hääletamised on avalikud, kui keegi kohalolijatest ei nõua salajast hääletamist.
10. Reeglite muutmine ja seltsi reorganiseerimine
Antud reegleid saab muuta aastakoosoleku otsusega. Parandusettepanekud peab saatma paragrahvis 9 mainitud viisil seltsi liikmetele teadmiseks vähemalt kolmkümmend päeva enne aastakoosolekut.
Otsuse seltsi lõpetamise kohta peab langetama kahel vahetult järgneval seltsi koosolekul, millest üks peab olema aastakoosolek. Seltsi lõpetamisel loovutatakse selle vara seltsi tegevuse mõtet edendavale tegevusele.